• Emakakaela, tupe ja vulva vähieelsete muutuste diagnoosimine, jälgimine ja ravi
  • Lühendid ja tõenduspõhisuse määratlus
    • Lühendid
    • Tegevussoovituste tõenduspõhisuse määratlus
  • Emakakaela vähieelsete seisundite diagnoosimine, jälgimine ja ravi
    • Emakakaelavähi epidemioloogia Eestis
    • Taust >
      • Organiseeritud sõeluuring Eestis
      • Oportunistlik sõeluuring Eestis
      • HPV infektsiooni kulg ja seos emakakaelavähiga
    • Emakakaela uuringu ja diagnostika meetodid >
      • Günekotsütoloogiline test e Pap-test >
        • Konventsionaalne Pap-testi tehnika
        • Vedelikul baseeruva Pap-testi tehnika
        • Pap-testi kvaliteeti mõjutavad faktorid
        • Pap-testi adekvaatsus
        • Pap-testi omadused
      • HPV-test >
        • HPV-testi omadused ja testile esitatavad nõuded
        • HPV-analüüsi määramise kliinilised näidustused ja vastunäidustused
      • Kolposkoopia >
        • Kolposkoopilise uuringu teostamine
        • Kolposkoopia näidustused
        • Vastunäidustused kolposkoopiaks
        • Kolposkoopia tüsistused
        • Normaalne kolposkoopiline leid
        • Mitteadekvaatne kolposkoopiline uuring
        • Kolposkoopial kasutatav IFCPC terminoloogia
        • Kolposkoopilise uuringu hinnang
    • Soovitused emakakaela uuringuks >
      • Vanusepiirid >
        • Uuringu algus
        • Uuringu lõpp
      • Uuringute intervall >
        • Soovitused 21‒29a naistele
        • Soovitused 30‒65a naistele
      • Naiste kontroll pärast hüsterektoomiat
    • Jälgimise taktika emakakaela muutuste korral >
      • ≥ 30a hrHPV-positiivsete ja Pap-testis NILM või Pap-test teadmata naiste jälgimine
      • Pap-testis ASCUS >
        • ≥25aastaste naiste jälgimine ASCUSe korral
        • 21‒24aastaste naiste jälgimine ASCUSe ja LSILi korral
        • 65aastaste ja vanemate naiste jälgimine ASCUSe korral
        • Rasedate jälgimine ASCUSe korral
      • Pap-testis ASC-H >
        • ≥25aastaste naiste jälgimine ASC-H korral
        • 21‒24aastaste naiste jälgimine ASC-H ja HSILi korral
      • Pap-testis LSIL >
        • ≥25aastaste naiste jälgimine LSILi korral
        • 21‒24aastaste naiste jälgimine ASCUSe ja LSILi korral
        • Rasedate jälgimine LSILi korral
        • Postmenopausaalses eas naiste jälgimine LSILi korral
      • Pap-testis HSIL >
        • ≥25aastaste naiste jälgimine HSILi korral
        • 21‒24aastaste naiste jälgimine ASC-H ja HSILi korral
      • Pap-testis AGC >
        • Kõikide naiste jälgimine AGC korral
        • Rasedate jälgimine AGC korral
        • Healoomuliste glandulaarsete muutuste jälgimine
      • Pap-testis AIS >
        • Taktika AISi korral
      • Taktika invasiivse kartsinoomi kahtluse korral
    • Kolposkoopia tulemuste jälgimine >
      • ≥25aastastel naistel: adekvaatne kolposkoopia, tsütoloogias ASCUS, LSIL või HPV16/18-positiivne, histoloogias ≤ CIN1
      • ≥25aastastel naistel: adekvaatne kolposkoopia, tsütoloogias ASC-H või HSIL, histoloogias ≤ CIN1
      • ≥25aastastel naistel: mitteadekvaatne kolposkoopia, tsütoloogias ASCUS, LSIL või HPV16/18-postiivne, histoloogias ≤ CIN1
      • ≥25aastastel naistel: mitteadekvaatne kolposkoopia, tsütoloogias ASC-H või HSIL, histoloogias ≤ CIN1
      • 21‒24aastastel naistel: kolposkoopial lesioon puudub või esineb CIN1
      • ≥25aastastel naistel CIN2, CIN3 või CIN2/3
      • 21‒24aastastel naistel CIN2, CIN3 või CIN2/3
      • Rasedad ja CIN2/3
    • CINi ravimeetodid >
      • CIN1 ravi >
        • CIN1 ravi ≥25aastastel naistel
        • CIN1 ravi 21-24aastastel naistel
        • Rasedus ja CIN1
      • CIN2 ja CIN3 ravi >
        • CIN2 ja CIN3 ravi ≥25aastastel naistel
        • 21‒24aastastel naistel CIN2, CIN3 või CIN2/3
        • Rasedus ja CIN2/3
    • CINi ravijärgne jälgimine >
      • CIN2/3 ravijärgne jälgimine
      • CINi ravijärgse jälgimise soovitused
  • Tupe ja vulva vähieelsete seisundite diagnoosimine jälgimine ja ravi
    • Tupe- ja vulvavähi epidemioloogia
    • Tupe vähieelsed seisundid >
      • Tupe düsplaasiate klassifikatsioon
      • Näidustused tupe kolposkoopiaks ja tupe kolposkoopia tehnika
      • Tupe düsplaasiate ravi
    • Vulva vähieelsed seisundid >
      • Vulva vähieelsete seisundite epidemioloogia
      • VINi klassifikatsioon
      • Vulva kolposkoopia näidustused ja tehnika
      • Vulva düsplaasiate ravi
  • HPV-vastane vaktsineerimine
    • HPV vaktsiinid
    • HPV vastase vaktsineerimise soovitused
    • HPV vaktsineerimise eriolukorrad >
      • Vaktsineerimine HPVst põhjustatud haiguste olemasolu korral
      • Üle 26aastaste naiste vaktsineerimine
      • Vaktsineerimine raseduse ajal
      • Immunokomprimeeritud isikute vaktsineerimine
      • HPVst põhjustatud haiguste ravijärgne vaktsineerimine
    • Emakakaelavähi sõeluuring vaktsineeritud naistel
  • Kirjanduse loetelu
  • Joonised
    • Joonis 7.≥ 30a hrHPV-positiivsete ja Pap-testis NILM või Pap-test teadmata naiste jälgimine
    • Joonis 8. ≥25aastaste naiste jälgimine ASCUSe korral
    • Joonis 9. 21‒24aastaste naiste jälgimine ASCUSe ja LSILi korral
    • Joonis 10. ≥25aastaste naiste jälgimine ASC-H korral
    • Joonis 11. 21‒24aastaste naiste jälgimine ASC-H ja HSILi korral
    • Joonis 12. ≥25aastaste naiste jälgimine LSILi korral
    • Joonis 13. Rasedate jälgimine LSILi korral
    • Joonis 14.≥25aastaste naiste jälgimine HSILi korral
    • Joonis 15. Kõikide naiste jälgimine AGC korral
    • Joonis 16. AGC edasine jälgimine
    • Joonis 17. ≥25aastastel naistel: adekvaatne kolposkoopia, tsütoloogias ASCUS, LSIL või HPV16/18-positiivne, histoloogias ≤ CIN1
    • Joonis 18. ≥25aastastel naistel: adekvaatne kolposkoopia, tsütoloogias ASC-H või HSIL, histoloogias ≤ CIN1
    • Joonis 19. 21‒24aastastel naistel: kolposkoopial lesioon puudub või esineb CIN1
    • Joonis 20. ≥25aastastel naistel CIN2, CIN3 või CIN2/3
    • Joonis 21.21‒24aastastel naistel CIN2, CIN3 või CIN2/3
  • Tabelid
    • Tabel 1. Reidi Kolposkoopia indeks
    • Tabel 2. Modifitseeritud Reidi kolposkoopia indeks
    • Tabel 3. Swede kolposkoopia indeks
    • Tabel 4. Kliinilis-kolposkoopiline indeks
  • Juhend terviktekstina
  • Juhend väljaprintimiseks pdf-s
CINi ravimeetodid  

Emakakaela düsplaasiaga naiste puhul on oluline valida taktika, mis aitaks vältida düsplaasia võimalikku progressiooni emakakaelavähiks, samas tuleb hoiduda üleravimisest muutuste korral, mis suure tõenäosusega ise regresseeruvad. 

Emakakaela vähieelsete seisundite ravi vajadus ja meetod sõltub tsütoloogilise, kolposkoopilise ja histoloogilise (biopsia) uuringu tulemustest ning patsiendist (vanus, raseduse olemasolu/rasestumise soov, ravisoostumus). CIN1 puhul on progressiooni võimalus emakakaelavähiks minimaalne, samas raske astme düsplaasia puhul on vähirisk kõrge. 


CIN3-l on 30% risk 20 aasta jooksul progresseeruda emakakaelavähiks.53 Üldjuhul tuleks ravida CIN2+ emakakaela düsplaasiaga naisi. Ravi eesmärgiks on emakakaela transformatsioonitsooni ja sellega koos ka lesiooni (düsplastilise epiteeli) eemaldamine. 


Ravimeetoditena on kasutusel ablatiivsed ja ekstsisioonimeetodid. Eelistatud ravimeetod on ekstsisioon, kuna see võimaldab saada materjali histoloogiliseks uuringuks ning seeläbi püstitada korrektset diagnoosi ja hinnata lõikejoonte puhtust. Samas, nii ablatiivsete kui ekstsisioonimeetodite raviefektiivus on võrdväärselt ligi 90%.54

a)  Ablatiivsed (destruktiivsed) meetodid:
      - krüoteraapia,
      - laservaporisatsioon,
      - diatermokoagulatsioon.

Ablatiivse (destruktiivse) ravi tingimused:
  •  adekvaatne kolposkoopiline uuring (kogu TZ nähtav);
  • täielikult visualiseeritav lesioon;
  • silinderepiteeli haaratust ja invasiooni välistav histoloogiline diagnoos;
  • tsütoloogiline ja histoloogiline diagnoos ühtivad;
  • pindmine lesioon, läbimõõt < 2 cm, ei haaraks rohkem kui neljandiku emakakaela pinnast;
  • vajalik adekvaatne aparatuur.

b)     Ektsisioonimeetodid
  •  Emakakaela konisatsioon:
          -   elektrilinguga (kõige sagedamini kasutatav) ‒ LEEP/LLETZ – ravi efektiivsus 94‒98% 53;
              laseriga;
          -  skalpelliga ‒ CKC – soovitav invasiivse haiguse, emakakaelakanalis asuva 
             lesiooni/silinderepiteeli düsplaasia korral.

Mujal maailmas on teatud juhtudel kasutusel ka nn see and treat 53 metoodika, kus kolposkoopia tegemisega samal visiidil teostatakse ka lokaalanesteesias emakakaela konisatsioon.
Meetod on mõeldud kasutamiseks juhul, kui kolposkoopial on selgelt tegemist CIN2+ emakakaela düsplaasiaga või on kahtlus halva ravisoostumusega patsiendile, kes tõenäoliselt ei tuleks hiljem ravile. 
Meetodi eeliseks on emakakaela vähieelse seisundi kohese ravimise võimalus, seega väheneb visiitide arv ning muidu kehva ravisoostumusega patsiendid saavad õigel ajal ravi. 
Samas, meetodi rakendamine tõstab üleravimise riski, kuna on näidatud, et ligi 20% naistest, kellel on teostatud emakakaela konisatsioon, ei leitud tegelikult emakakaela konisaadis düsplaasiat.
Antud ravimeetod ei ole esmavalikuks, kuid arvestades konkreetset haigusjuhtu, võib seda rakendada, kuid mitte alla 30aastastel naistel. 
  • Emakakaela amputatsioon
  • Hüsterektoomia (kui on kaasuv günekoloogiline patoloogia, mille puhul on näidustatud ka emakakeha eemaldamine või kui lesioon asub emakakaelakanalis)

Eelistatult soovitatakse kasutada ekstsisioonimeetodeid, kuna antud ravi tulemusena saadakse materjal ka histoloogiliseks uuringuks, mis võimaldab hinnata, kas kogu lesioon on eemaldatud (lõikejoonte puhtus). 
Ekstsisioonil tuleks võimalusel kogu lesioon eemaldada ühes tükis. Soovituslik on teostada emakakaela konisatsioon menstruatsioonitsükli esimeses faasis.

Üles
Powered by Create your own unique website with customizable templates.